Ei leia enam mingeid valgeid maju,
sest Elulõng on kasvand pilvini.
Ma unustasin ennast siia seisma.
Oi, märjas liivas juba põlvini.

J. Üdi

Wednesday, January 4, 2012

Ambla maanteel

Agnes Palberg 1986. aasta augustis Tapal Ambla mnt 31-1 korteris.
Vististi ainuke säilinud minu tehtud pilt vanaemast tema kodus. Pildistatud hoovipoolses toas, milles veel viis aastat varem oli elanud vanaisa. Akna all teispool jalgrada kasvas sirelipõõsas. Talvel riputas vanaema sinna lindudele kõvasti pekki ning puistas kollast hirsi- või maisitangu. Vanaemale meeldis vaadata, kuidas linnukesed söövad. Samast aknast kanti 1981. aastal välja vanaisa Roberti kirst. Akna alla viis siis kuuseokstest tee. Taamal paistab köögi aken, mille all pungitas väike ümarik klump, kus kasvasid piibelehed. Niisugune rahulik laua taga istumine oli vanaema pool tavaline olukord. Jõime teed, sõime pannkooke mee või hapukoorega, jutustasime. Pikergune roosa marmorimustriline soolatoos all vasakus servas on millegipärast hästi meeles. Ja see lüliti. Ja uks, mis sai köögi tulekahjus kannatada. Ja vanaema kitlid. 

No comments:

Post a Comment