 |
| Alfred Kongo. Natüürmort kallaga. Õli lõuendil (91,2 x 59,7) 1959 |
In memoriam Agnes Palberg (1928—2007), Robert Palberg (1918—1981)
Wednesday, April 18, 2012
Friday, January 27, 2012
Thursday, January 26, 2012
Tütre järelhüüe
Agnes Palberg Aleksandri tütar, sündinud Kortel
18. aprill 1928 — 4. juuni 2007
Üks õiglane süda on enam kui kuld,
kõik rikkus ja vara ta vastu on muld!
Meie ema sündis Kasahstanis Tselinogradis (e. Akmolinsk). Ema isa pidas postimehe ametit, ta töövahenditeks olid hobune ja vanker. Tal olid kodust Tartumaalt kaasa toodud "Postimehed" ja piip. Ta oli suur mees. Ta nimi oli Aleksander, Eduardi poeg. Ta tavatses peale tööd istuda kirstu peal, tõmmata piipu ja lugeda mõnda Eestist kaasa toodud "Postimeest". Hobune aga puhkas sel ajal stepis. Vanaisa pidas hobusest lugu.
Emaema nimi oli Eliisabet, väike habras naisterahas suurte siniste silmade ja heledate juustega. Tal oli kolm tütart: Sofie, Agnes ja Maria. Tal olid olnud ka kaks poega, Viktor ja Eduard, kes surid lastena nälga Kashastanis. Ema rääkis, et nad istusid nende peatsis kui nad surid ja palvetasid nende hingede eest öö läbi.
Agnes oli 8-aastane kui ta läks venelaste perekonda lapsehoidjaks. Sellest ajast on tal sellesse töösse oma suhe.
Eestisse tuli ta Robert Palbergiga abiellumisega seoses. Isa Roberti Eesti lugu oli seotud perega, kus ta Siberis Omski lähedal Berjoosovka külas jõukas Palbergite talus üles kasvas. 1930. aastatel see talu hävitati ja perekond saadeti edasi Siberi avarustele, kus nad nälga surid. Isa Robertil oli unistus tulla Eestisse, mille ta koos Agnesega teoks tegi 1947. aastal. Nõmmel oli Robertil hulk sugulasi, kelle juurde nad asusid esialgu elama. Isa Robert läks tööle ETKVL-i süsteemi kokana. Nõmmel sündis Eduard, esimene poeg, 1948. aastal.
Hiljem vahetusid elukohad. Aliide sündis Raasiku vallas, kus üritati harrastada maaelu. See emale ei sobinud, eriti lehmapidamine. Perekond suundus 1950. aastal Tapale, kus isa ostis ühetoalise korteri ja asus tööle Tapa jaamarestorani kokk-juhatajana. 1953. aastal sündis Tapal Georg.
Ambla maanteel peeti loomi, oli kaks siga, kanad-kuked ja aiamaa. Niimoodi elati ja lapsed kasvasid. Kui lapsed olid suured, läks ema Agnes tööle Tallinnasse Balti jaama teadustajaks. Siis jälle Tapale tagasi, viimane töökoht pensioni väljateenimiseks oli katlakütja oma. See nõudis jõudu, ema oli tugev naisterahvas, tegi tööd korralikult. Võitles sulega kohaliku bürokraatia vastu. Suhtles valitsejatega isiklikult, kirjutas näiteks Pravdasse, et sõjaväelasi korterist välja tõsta. See meetod toimis. Üheks põhjuseks olid ilmselt kujundlikud ohtrate näidetega kirjad, kus ta kirjeldas enda ja oma pere kannatusi. Oli otsekohene inimene, näiteks solvamise puhul kallas täitevkomitee esimehele pähe tinti. Oli kompromissitu võitleja oma pere õiguste eest.
Ema oli ettevõtlik, sai rasketes olukordades hakkama. Kord otsustas ema oma isa külastada, aga raha polnud, Siis ta läks tööle loomavedajaks. Teiseks ametlikuks loomavedajaks vormistas ta oma poja Eduardi, kes oli siis 14-aastane. Teised kaasreisijad sellel töömatkal olid 12 aastane Aliide ja 9 aastane Georg. Nemad olid kaasas salakaubana. Kui saabuti mõnda jaama, pidid nad end heinte sisse peitma, ei tohtinud näidata end teistele kaastöötajatele ning ei tohtinud häält teha. Nad ei tohtinud ka jaamas väljas käia. Ainult pullid teadsid selliste kaasreisijate olemasolust ja olid neile toitmise eest tänulikud.
Sõit algas Rakvere Kaubajaamast ühel augustikuupäeval 1962. aastal. See oli üllatusreis Kasahhimaale, sest ei vanaema ega vanaisa ei osanud meid uneski oodata nii kaugelt külla. Emale meeldis teha taolisi üllatusi teistele inimestele, eriti külla sõita ette teatamata ükskõik millisesse maailma punkti. Ema oli tol ajal noor ja ettevõtlik, täis elujõudu ning kartmatu seikleja. Tal olid keeled suus, oskas eesti ja vene keelt nii sõnas kui kirjas ning oskas ka päris hästi kasahhi keelt. Ta oli Kasahstanis neiuna töötanud postitöötlemise keskuses. Ka oskas ta mõne sõna saksa keelt, mis nähtavasti oli pärit suhtlemisest kohalike sakslastega, Kasahstanis siis.
Ema armastas kirjutada pikki tundelisi kirju ja luuletusi. Maatöö ja loomapidamine ning muud perenaiseametid talle aga ei sobinud. Tihti istus ta laua taga ja kirjutas mitmeid lehekülgi täis oma mõtteid ning unustas kodused tööd. Pesupesemine jäi tihti öö peale. Siis võttis ta maha kõik kardinad, voodipesu, pesi need siis käsitsi, riputas üles kuivama aeda. Lapsed olid sabas. Siis vannitas lapsi köögis laua peal. Kuna kardinaid ei olnud ees, paistis kuu otse vannitatava lapse peale ja kui silma sattus seepi, ütles ema. "Ära nuta, Jumal vaatab Kuu pealt!" Sellest ajast jäigi niisugune tunne, et Jumal istub Kuu peal ja jälgib meie tegemisi. See oli rahustav ja hea tunne. Kui lapsed kolmekesi läksid kuhugi pimedas, oli mõnus tunne, et Jumal vaatab ja kaitseb Kuu pealt.
P.S. Avastasin praegu, et ema järgi on tema vanavanaisa nimeks Eduard. Pean selle üle küsima. Võib-olla ei pea salapolitsei andmetes esinev "Aleksander Aleksandri poeg" paika. Samuti pean küsima, kuidas on lood Sofie/Sunildega.
18. aprill 1928 — 4. juuni 2007
Üks õiglane süda on enam kui kuld,
kõik rikkus ja vara ta vastu on muld!
Meie ema sündis Kasahstanis Tselinogradis (e. Akmolinsk). Ema isa pidas postimehe ametit, ta töövahenditeks olid hobune ja vanker. Tal olid kodust Tartumaalt kaasa toodud "Postimehed" ja piip. Ta oli suur mees. Ta nimi oli Aleksander, Eduardi poeg. Ta tavatses peale tööd istuda kirstu peal, tõmmata piipu ja lugeda mõnda Eestist kaasa toodud "Postimeest". Hobune aga puhkas sel ajal stepis. Vanaisa pidas hobusest lugu.
Emaema nimi oli Eliisabet, väike habras naisterahas suurte siniste silmade ja heledate juustega. Tal oli kolm tütart: Sofie, Agnes ja Maria. Tal olid olnud ka kaks poega, Viktor ja Eduard, kes surid lastena nälga Kashastanis. Ema rääkis, et nad istusid nende peatsis kui nad surid ja palvetasid nende hingede eest öö läbi.
Agnes oli 8-aastane kui ta läks venelaste perekonda lapsehoidjaks. Sellest ajast on tal sellesse töösse oma suhe.
Eestisse tuli ta Robert Palbergiga abiellumisega seoses. Isa Roberti Eesti lugu oli seotud perega, kus ta Siberis Omski lähedal Berjoosovka külas jõukas Palbergite talus üles kasvas. 1930. aastatel see talu hävitati ja perekond saadeti edasi Siberi avarustele, kus nad nälga surid. Isa Robertil oli unistus tulla Eestisse, mille ta koos Agnesega teoks tegi 1947. aastal. Nõmmel oli Robertil hulk sugulasi, kelle juurde nad asusid esialgu elama. Isa Robert läks tööle ETKVL-i süsteemi kokana. Nõmmel sündis Eduard, esimene poeg, 1948. aastal.
Hiljem vahetusid elukohad. Aliide sündis Raasiku vallas, kus üritati harrastada maaelu. See emale ei sobinud, eriti lehmapidamine. Perekond suundus 1950. aastal Tapale, kus isa ostis ühetoalise korteri ja asus tööle Tapa jaamarestorani kokk-juhatajana. 1953. aastal sündis Tapal Georg.
Ambla maanteel peeti loomi, oli kaks siga, kanad-kuked ja aiamaa. Niimoodi elati ja lapsed kasvasid. Kui lapsed olid suured, läks ema Agnes tööle Tallinnasse Balti jaama teadustajaks. Siis jälle Tapale tagasi, viimane töökoht pensioni väljateenimiseks oli katlakütja oma. See nõudis jõudu, ema oli tugev naisterahvas, tegi tööd korralikult. Võitles sulega kohaliku bürokraatia vastu. Suhtles valitsejatega isiklikult, kirjutas näiteks Pravdasse, et sõjaväelasi korterist välja tõsta. See meetod toimis. Üheks põhjuseks olid ilmselt kujundlikud ohtrate näidetega kirjad, kus ta kirjeldas enda ja oma pere kannatusi. Oli otsekohene inimene, näiteks solvamise puhul kallas täitevkomitee esimehele pähe tinti. Oli kompromissitu võitleja oma pere õiguste eest.
Ema oli ettevõtlik, sai rasketes olukordades hakkama. Kord otsustas ema oma isa külastada, aga raha polnud, Siis ta läks tööle loomavedajaks. Teiseks ametlikuks loomavedajaks vormistas ta oma poja Eduardi, kes oli siis 14-aastane. Teised kaasreisijad sellel töömatkal olid 12 aastane Aliide ja 9 aastane Georg. Nemad olid kaasas salakaubana. Kui saabuti mõnda jaama, pidid nad end heinte sisse peitma, ei tohtinud näidata end teistele kaastöötajatele ning ei tohtinud häält teha. Nad ei tohtinud ka jaamas väljas käia. Ainult pullid teadsid selliste kaasreisijate olemasolust ja olid neile toitmise eest tänulikud.
Sõit algas Rakvere Kaubajaamast ühel augustikuupäeval 1962. aastal. See oli üllatusreis Kasahhimaale, sest ei vanaema ega vanaisa ei osanud meid uneski oodata nii kaugelt külla. Emale meeldis teha taolisi üllatusi teistele inimestele, eriti külla sõita ette teatamata ükskõik millisesse maailma punkti. Ema oli tol ajal noor ja ettevõtlik, täis elujõudu ning kartmatu seikleja. Tal olid keeled suus, oskas eesti ja vene keelt nii sõnas kui kirjas ning oskas ka päris hästi kasahhi keelt. Ta oli Kasahstanis neiuna töötanud postitöötlemise keskuses. Ka oskas ta mõne sõna saksa keelt, mis nähtavasti oli pärit suhtlemisest kohalike sakslastega, Kasahstanis siis.
Ema armastas kirjutada pikki tundelisi kirju ja luuletusi. Maatöö ja loomapidamine ning muud perenaiseametid talle aga ei sobinud. Tihti istus ta laua taga ja kirjutas mitmeid lehekülgi täis oma mõtteid ning unustas kodused tööd. Pesupesemine jäi tihti öö peale. Siis võttis ta maha kõik kardinad, voodipesu, pesi need siis käsitsi, riputas üles kuivama aeda. Lapsed olid sabas. Siis vannitas lapsi köögis laua peal. Kuna kardinaid ei olnud ees, paistis kuu otse vannitatava lapse peale ja kui silma sattus seepi, ütles ema. "Ära nuta, Jumal vaatab Kuu pealt!" Sellest ajast jäigi niisugune tunne, et Jumal istub Kuu peal ja jälgib meie tegemisi. See oli rahustav ja hea tunne. Kui lapsed kolmekesi läksid kuhugi pimedas, oli mõnus tunne, et Jumal vaatab ja kaitseb Kuu pealt.
P.S. Avastasin praegu, et ema järgi on tema vanavanaisa nimeks Eduard. Pean selle üle küsima. Võib-olla ei pea salapolitsei andmetes esinev "Aleksander Aleksandri poeg" paika. Samuti pean küsima, kuidas on lood Sofie/Sunildega.
Wednesday, January 25, 2012
Vaarisa Aleksander
 |
| Aleksander Kortel ja tema noorim tütar Maria 25. juulil 1957. aastal Petrovka külas. |
Perekondlikus arhiivis on see ainus pilt Aleksander Kortelist ja ühtlasi ka valgete majadega Petrovkast. Kuna sealt kandist leidub pildimaterjali nõnda vähe, siis on tõenäoline, et harukordne ülesvõte tehti seoses Aleksander Korteli 60. juubeliga. Vaarisa täpset sünnikuupäeva ma ei tea, aga võimalik, et selleks ongi pildile kirjutatud kuupäev. Foto tagaküljel seisab: На память от дедушки, мами всем вам от нас с тёлкой Раей. Вот и всё. 25.VII-57 г. [Mälestuseks kõikidele teile vanaisalt ja emalt, meist koos mullikas Raajaga. Ongi kõik. 25. juulil 1957. a] Kahjuks puudub pildilt vanavanaema Eliisabet. Nii ei olegi Eliisabetist, keda vanaema Agnes palavalt armastas ja taga igatses, säilinud ühtegi teadaolevat ülesvõtet. Majad, paistab, on ehitatud põletamata saviplonnidest, üks niisugune ilutseb näitlikult vaarisa jalge ees.
Vanaema noorem õde Maria Kortel, kellest samuti siinmail rohkem pilte ei näi leiduvat, on mul meeles sellest korrast, kui käisime vanaemaga kahekesi Tselinogradis (vist 1979. aasta suvel) lootuses leida üles tema ema Eliisabeti haud. Maria elas kuskil Tselinogradi äärelinnas küllaltki algelistes maalähedastes tingimustes. Oli selline armas inimene, aga kuidagi äraoleva ilmega. Vanavanaema hauda me tookord üles ei leidnudki. Vanaema ajas see ahastama. Siiani jääb arusaamatuks, miks vanaema õed haua asukohta täpselt ei teadnud. Ma ei mäleta, et hauaplatsi otsingutega seoses oleks räägitud vanavanaisast. Eeldatavasti puhkavad mõlemad vaarvanemad kuskil Petrovka lähedal unustatud kääpas.
Vaarisa kohta leidsin alljärgneva kirje ühingu Memorial GULAGi ohvrite nimekirjast Жертвы политического террора в СССР.
Vanaema noorem õde Maria Kortel, kellest samuti siinmail rohkem pilte ei näi leiduvat, on mul meeles sellest korrast, kui käisime vanaemaga kahekesi Tselinogradis (vist 1979. aasta suvel) lootuses leida üles tema ema Eliisabeti haud. Maria elas kuskil Tselinogradi äärelinnas küllaltki algelistes maalähedastes tingimustes. Oli selline armas inimene, aga kuidagi äraoleva ilmega. Vanavanaema hauda me tookord üles ei leidnudki. Vanaema ajas see ahastama. Siiani jääb arusaamatuks, miks vanaema õed haua asukohta täpselt ei teadnud. Ma ei mäleta, et hauaplatsi otsingutega seoses oleks räägitud vanavanaisast. Eeldatavasti puhkavad mõlemad vaarvanemad kuskil Petrovka lähedal unustatud kääpas.
Vaarisa kohta leidsin alljärgneva kirje ühingu Memorial GULAGi ohvrite nimekirjast Жертвы политического террора в СССР.
Кортель Александр Александрович. Родился в 1897 г. эстонец; Проживал: Акмолинская (Целиноградская) обл. Петровка с. Арестован 29 декабря 1930 г. Революционный Ро ОГПУ, Приговорен: Тройка при ПП ОГПУ в Казахстане 17 марта 1931 г., обв.: 58-8, 58-10 УК РСФСР. Приговор: 10 лет ИТЛ Реабилитирован 9 марта 1989 г. прокурор Целиноградской обл. УКАЗ ПВС СССР ОТ 16.01.1989 Источник: Сведения КНБ РК (Selgitused sissekande lõpus).
Kasahstani Julgeolekukomitee allikate põhjal arreteeris OGPU revolutsiooniline rajooniosakond Aleksander Kortel Aleksandri poja esmaspäeval, 29. detsembril 1930. aastal. Rohkem kui kahe ja poole kuu pärast, 17. märtsil 1931. aastal, mõistis OGPU Täievolilise Esinduse Troika – kolmest Nõukogude ametnikust koosnev üksus, mis mõistis vangide üle kohut massiliste arreteerimiste perioodil – Aleksandri süüdi kontrrevolutsioonilises tegevuses ja spionaažis ning määras karistuseks kümneaastase vabadusekaotuse parandusliku töö laagris. Aleksander Kortel oli siis kolmekümne kolme aastane. Aleksandri tütar Agnes, minu vanaema, oli kahe aasta ja kaheksa kuune.
Isa Aleksander võis jääda vanaemale pika vangistusaja tõttu küllaltki võõraks, või olid mängus teised põhjused, igatahes kõneles vanaema oma isast võrdlemisi vähe. Palju rohkem rääkis ta emast. Sõna GULAG vanaema ei maininud, poetas vaid kibedalt, et kurjad inimesed võtsid isa ilmsüüta kinni ja panid vangi.
Ei ole teada, kas Aleksander Kortel vabanes laagrist alles 1941. aasta kevadel, igal juhul sellega perekonna kannatused kaugeltki ei piirdunud. Millalgi, tõenäoliselt Kasahstani nälja ajal 1931–1933, surid Aleksandri ja Eliisabeti kaks poega, Viktor ja Eduard. On jäänud mulje, et poisid sündisid perre pärast teise lapse, Agnese, sündi 18. aprillil 1928. aastal. Eriti kui arvestada, et üks poegadest sündis pärast Aleksandri vahistamist 1930. aasta lõpus, on kahe lapse sündimine selles ajavahemikus täiesti mõeldav. Tütred Agnes ja Sunilde olid väidetavalt dramaatiliste sündmuste ajal vendade juures. Vanaemal oli näljasurm hästi meeles. Teine võimalus on, et poisid sündisid pärast Aleksandri laagrist vabanemist ja surid nälga sõja ajal.
Nõukogude koonduslaagritest käisid läbi kaks Agnes Palbergile lähedast inimest, isa ja abikaasa. Laagrikogemus ja sundkollektiviseerimisega kaasnenud suur näljahäda avaldasid perekonna hingeelule vaieldamatut mõju, mis vähem või rohkem varjatult kandub üle mitme põlve. Muidugi ei saa kõike põhjendada üksnes kommunistliku terroriga, aga väike selle mõju ei ole.
Kahjuks ei lisa ühingu Memorial kirje midagi täpsemat vanavanaisa Eesti päritolu kohta. Ei mainita ka karistuse kandmise paika. Vahistamise tegelikud tagamaad on selgusetud. Kas vahistamist võisid ajendada vaarisa eestikeelsed ajalehed või tõrksus kolhoosivõimu suhtes, seda võib ainult oletada.
P. S. Samadel kuupäevadel vahistati ja mõisteti süüdi veel vähemalt kaks Petrovka külaga seotud eestlast. Lisan siia kirjed nende inimeste kohta. Pole ju võimatu, et nimede kaudu satub siia mõni, kes oskab öelda midagi vaarisa saatuse või Petrovka küla kohta üldisemalt. Teen hiljem ka eraldi sissekande Petrovka eestlaste kohta, andmete põhjal, mis ühingu Memorial nimekirjadest ja mujalt on võimlaik leida.
Aleksander Rosenberg, Jaani poeg, sündinud Petrovkas 1902. aastal. Elukohaks märgitud Sapesovka küla mujal ei kajastu. Ilmselt on tegemist kirjaveaga, võimalik, et silmas on peetud hoopis lähedalasuvat Semenovka küla.
Розенберг Александр Янович Родился в 1902 г., Акмолинский округ, Революционный р-н, Петровка с.; эстонец; неграмотный; Проживал: Акмолинская (Целиноградская) обл. Сапешовка с. Арестован 29 декабря 1930 г. Революционное РО ОГПУ. Приговорен: Тройка при ПП ОГПУ в Казахстане 17 марта 1931 г., обв.: 58-8, 58-10 УК РСФСР. Приговор: 10 лет ИТЛ Реабилитирован 9 марта 1989 г. прокурор Целиноградской обл. УКАЗ ПВС СССР ОТ 16.01.1989
Karl Vaaks, Peetri poeg. Elukohaks märgitud Petrovskoje küla on tõenäoliselt Petrovka variatsioon.
Ваакс Карл Петрович Родился в 1890 г., Самарская губ., Самарский уезд, Лифляндия с.; эстонцы; образование начальное; Проживал: Акмолинская (Целиноградская) обл. Петровское с. Арестован 29 декабря 1930 г. Революционное РО ОГПУ. Приговорен: Тройка при ПП ОГПУ в Казахстане 17 марта 1931 г., обв.: 58-8, 58-10 УК РСФСР. Приговор: 10 лет ИТЛ Реабилитирован 9 марта 1989 г. прокурор Целиноградской обл. УКАЗ ПВС СССР ОТ 16.01.1989
SELGITUSED:
с – село ‘küla’
ОГПУ – Объединённое государственное политическое управление при при НКВД
РСФСР, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, salapolitsei nimetus aastatel 1923—1934
Ро – районный отдел?
обв. – обвинение ’süüdistus’
УК – уголовный кодекс ’kriminaalkoodeks’.1927. aasta 1. jaanuaril jõustunud kriminaalkoodeksi § 58 lõigud 8 ja 10 on järgmised:
ОГПУ – Объединённое государственное политическое управление при при НКВД
РСФСР, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, salapolitsei nimetus aastatel 1923—1934
Ро – районный отдел?
обв. – обвинение ’süüdistus’
УК – уголовный кодекс ’kriminaalkoodeks’.1927. aasta 1. jaanuaril jõustunud kriminaalkoodeksi § 58 lõigud 8 ja 10 on järgmised:
58_8. Организация в контрреволюционных целях террористических актов, направленных против представителей Советской власти или деятелей революционных рабоче-крестьянских организаций, а равно участие в выполнении таких актов, хотя бы отдельный участник такого акта и не принадлежал к контрреволюционной организации, -
меры социальной защиты, предусмотренные 1 частью статьи 58_2.
58_10. Шпионаж, т.е. передача, похищение или собирание с целью передачи сведений, являющихся по своему содержанию специально охраняемой государственной тайной, иностранным государствам, контрреволюционным организациям или частным лицам, -
лишение свободы со строгой изоляцией на срок не ниже трех лет, а в тех случаях, когда шпионаж вызвал или мог вызвать особо тяжелые последствия для интересов государства, - расстрел.
Передача или собирание с целью передачи экономических сведений, не составляющих по своему содержанию специально охраняемой государственной тайны, но не подлежащих оглашению по прямому запрещению закона или по распоряжению руководителя ведомства, учреждения и предприятия, за вознаграждение или безвозмездно организациям или лицам, указанным в 1 части настоящей статьи, -
лишение свободы со строгой изоляцией или без таковой на срок до трех лет.
ИТЛ – Исправительно-трудовой лагерь
ПП ОГПУ – Полномочного представительства Объединенного государственного политического управления -- ’OGPU Täievoliline Esindus’
КНБ РК – Комитет Национальной Безопасности Республики Казахстан
ПП ОГПУ – Полномочного представительства Объединенного государственного политического управления -- ’OGPU Täievoliline Esindus’
КНБ РК – Комитет Национальной Безопасности Республики Казахстан
Wednesday, January 4, 2012
Ambla maanteel
 |
| Agnes Palberg 1986. aasta augustis Tapal Ambla mnt 31-1 korteris. |
Subscribe to:
Posts (Atom)